Hõimupäeval, 17.10.2026
Pärast 2022. aasta veebruaris alanud Venemaa täiemahulist sissetungi Ukraina vastu on otsekontaktid meie riikide ja Vene Föderatsioonis elavate soome-ugri rahvaste vahel kas külmutatud või oluliselt raskendatud. Soome-ugri rahvaste maailmakongresside süsteem, mis toimis aastatel 1992–2021 rahvusvahelise soome-ugri koostöö poliitilise raamistikuna, on peatunud ning ilmselt oma aja ära elanud. Rahvusvaheline soome-ugri koostöö tervikuna on eksistentsiaalses kriisis: ühelt poolt on selge, et vanad võtted enam ei tööta, kuid uusi pole asemele tekkinud. Organisatsioonid, kes vastutasid varasema maailmakongresside süsteemi toimimise eest, ei ole suutnud näidata üles vajalikku juhtimisvõimekust ega ettenägelikkust, et säilitada ja arendada rahvusvahelist soome-ugri koostööd poliitilisel tasandil.
Siiski on ka lootustandvaid märke. Soome-ugri kultuuripealinnade programm, mida meie esindame, on aidanud laiendada hõimuliikumise geograafiat. Sel aastal on soome-ugri kultuuripealinna tiitel esimest korda Põhja-Ameerikas – ameerikasoomlaste kultuurisüdames Hancockis (Michigan). Rohujuuretasandi soome-ugri algatused, nagu IFUSCO (Rahvusvaheline soome-ugri üliõpilaskonverents), FUFF (Soome-ugri filmifestival) ja teised, hoiavad hõimuliikumise vaimu elus. Samuti on positiivseid arenguid Ungari suunal, sh arvestades et 2027. aasta soome-ugri kultuuripealinnaks saab Ungari küla Geresdlak.
Sellegipoolest napib kolmes soome-ugri rahvusriigis – Eestis, Soomes ja Ungaris rahvusvahelise soome-ugri koostöö jaoks nii visiooni kui ka pühendumust. OIgugi et täna ei takista miski neil kolmel riigil lüüa käed ja taastada omavaheline soome-ugri koostöö.
Eeskuju ja inspiratsiooni selleks annab meie ühine ajalugu. Enne Teist maailmasõda oli hõimukoostööl oluline roll värskelt iseseisvunud Eesti, Soome ja Ungari riiklikus poliitikas ning rahvuslikus identiteedis. Selle koostöö peamiseks institutsionaalseks raamistikuks olid soome-ugri kultuurikongressid. Aastatel 1921–1936 toimus viis soome-ugri kultuurikongressi, mis tõid kokku meie riikide poliitikuid, teadlasi, kultuuritegelasi ning isegi insenere ja arste. Näiteks Budapestis toimunud III soome-ugri kultuurikongressil osales 650 delegaati Soomest ja 430 Eestist. Ning kuigi tollane Nõukogude Liit ei osalenud soome-ugri koostöös poliitilisel tasandil, ei takistanud see hõimuliikumisel arenemast ega ka üksikutel Nõukogude võimu all elavatel soome-ugri rahvaste esindajatel – näiteks ingerisoomlastel ja karjalastel – sellest osalemast. Hõimuliikumine oleks kindlasti jätkunud ja arenenud, kui Teine maailmasõda ja sellele järgnenud külm sõda poleks seda vägivaldselt katkestanud.
Soome-ugri kultuuripealinnade sekretariaadi nimel kutsume üles oma koduriike – Eestit, Soomet ja Ungarit – süvenema Teise maailmasõja eel toiminud hõimuliikumise ajalukku, mille põhjal arendada midagi, mis vastaks 21. sajandi oludele ja vajadustele. Kuigi taaselustatud hõimuliikumise eestvedajatena näeme endiselt Eestit, Soomet ja Ungarit, peaks see olema avatud kõigile soome-ugri rahvastikuga demokraatlikele riikidele – näiteks Norrale, Rootsile, Lätile, Rumeeniale, Ukrainale ja Kanadale. Samuti soovime, et hõimuliikumises osaleksid soome-ugri diasporaad üle maailma. Loomulikult peaks selline koostöö olema avatud ka vabas maailmas elavatele Venemaa soome-ugri rahvaste esindajatele. Taaselustatud rahvusvahelise soome-ugri koostöö üheks eesmärgiks peaks olema ühine tegutsemine sellise maailma nimel, kus tänase Vene Föderatsiooni soome-ugri rahvad saaksid teostada oma enesemääramisõigust ja vabalt kujundada oma tulevikku.
Meie konkreetseks ettepanekuks on taaselustada soome-ugri kultuurikongresside traditsioon, mille tulemusel lähiaastatel toimuks Ungaris, Eestis või Soomes 6. soome-ugri kultuurikongress, millest võtaksid osa ka riigipead. Üks sobiv võimalus selleks avaneb 2028. aastal, mil möödub 100 aastat Budapestis toimunud 3. soome-ugri kultuurikongressist.
Soome-ugri kultuuripealinnade meeskond, liikmetega Eestist, Soomest ja Ungarist, praktiseerib sellist kolmepoolset soome-ugri koostööd juba praegu, seejuures igati tulemuslikult. Kutsume oma koduriike üles järgima head eeskuju ning viima rahvusvaheline soome-ugri liikumine tasemele, kus see kunagi oli ja kus see peaks olema taas.
Soome-ugri kultuuripealinnade sekretariaadi nimel,
Oliver Loode (Eesti)
Liisa Sabolotni (Eesti)
Aleksi J. B. Palokangas (Soome)
Peter Aranyi (Ungari)
